Pärast aastast eemalolekut on Rauno Kopli taas Mistra särgis platsil. Enne hooaja algust rääkis ta oma naasmisest, esimestest emotsioonidest treeningutel ning ootustest eesootavale hooajale.
Pärast eemalolekut oled taas platsil – mis pani sind käsipalli juurde tagasi tulema?
Käsipall on mulle alati olnud rohkem kui lihtsalt sport — see on minu rutiin, mu sõbrad ja see tunne, kui publik kaasa elab.
Kui raske või kerge oli otsus naasta just Mistra meeskonda?
Tegelikult üsna lihtne. Mistras olid mul juba varem head mälestused ja tuttavad näod. See tundus nagu loomulik valik.
Millised olid sinu esimesed emotsioonid pärast esimest treeningut üle pika aja?
Keha ei teinud päris seda, mida pea käskis, aga samas oli see tohutult motiveeriv.
Kas keha ja mängutunne tulid kiiresti tagasi või pidid kõvasti vaeva nägema?
Osa tunnetusest tuli kiiresti, aga füüsiline vorm — no see vajas ikka kõvasti higistamist. Esimesed kaks nädalat olid kõige raskemad.
Mis on sinu suurimad eesmärgid sellel hooajal – kas pigem vormi taastamine või kohe ka sportlikud tulemused?
Aus eesmärk on mõlemad. Vorm peab tagasi tulema, aga samas tahan kohe ka platsil midagi ära teha ja meeskonnale kasulik olla.
Kuidas sind meeskonnas vastu võeti? Kas tunned, et oled juba uuesti “omade” seas?
Väga soojalt. Esimestest päevadest tundus, nagu ma polekski vahepeal eemal olnud.
Millist rolli näed end täitmas meeskonnas esimesel hooajal pärast pausi?
Usun, et saan olla nii värskuse tooja kui ka kogemusega toetaja. Mõnes mõttes olen nagu ühenduslüli vanemate ja nooremate mängijate vahel.
Mis on sind Mistra treeningprotsessis või mängustiilis kõige enam üllatanud?
Mind üllatas, kui palju on treeningutesse toodud uusi nüansse. Tempo on kiirem ja detailidele pööratakse väga suurt tähelepanu. Samuti on Mistra mängustiil muutunud agressiivsemaks ja kaasaegsemaks — see motiveerib mind iga päev endast rohkem andma.
Kas mõni tänane meeskonnakaaslane oli ka su mängupausi eelsel ajal sinu tiimikaaslane või vastane?
Jah, ja siin on eriti kaks nime, mis mulle kohe meelde tulevad. Vahur Oolup oli kunagi minu üks kõvemaid vastaseid — ta oli platsil alati nutikas ja agressiivne, sundis mind iga kord endast maksimumi andma. Meil oli omamoodi sportlik rivaalitsemine, aga see oli alati aus ja lugupidav. Nüüd on huvitav ja väga äge olla temaga ühes tiimis — ma tean, mida ta oskab, ja see annab mulle tohutu kindlustunde.
Arno Varega on lugu teine. Temaga mängisime aastaid koos, ja see side ei kao kuhugi, isegi kui oled mõnda aega eemal olnud. Arno on alati olnud see, kes hoiab meeskonda koos ja kelle peale võib platsil ja platsiväliselt kindel olla. Temaga koos treeningule või mängule minna on nagu naasta koju — tead täpselt, mis tuleb, ja samas on alati tunne, et su kõrval on inimene, kes annab endast kõik.
Mida tahaksid hooaja alguses öelda fännidele, kes sind taas platsil näevad?
Teie tugi annab meeletult jõudu. Luban, et annan igas mängus endast kõik… ja kui mõni sööt või vise päris plaanipäraselt ei lähe, siis vähemalt saate tribüünilt hea naeru. Hooaeg tuleb täis energiat ja emotsioone — kohtume mängudel!
Foto: Arvi Sirm
HC TALLAS